Pühakute päevMihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29.septembril.

Katoliku kirikus on see päev kirikupüha, Pühade Peainglite Miikaeli, Gabrieli ja Raafaeli Püha. Anglikaani kirikus on sel päeval Püha Miikaeli ja Kõikide Inglite Püha. Püha Miikaeli kultus sai alguse 4.sajandi idakirikus ning jõudis läänekirikusse 5.sajandiks, mil tema püha hakati tähistama 29.septembril. Erinevates lugudes on Miikael olnud oluline tegelane hingede kaalumisel ja päästmisel, võitluses kurjuse jõududega ning laiemalt ristiusu levikus. Ingel Miikaelil on kindel koht ka juudi usundis ning islami traditsioonis.
Miikaeli tuntakse kui Jumala armee juhti ja ülevaatajat. Miikael muutus keskajal oluliseks rüütlikultuuris, ta on mitme militaarse ameti kaitsja katoliiklikus traditsioonis (sõjaväelendurid, politseinikud jt). Peainglit on nähtud ka tervendaja ja ravitsejana. Miikaelile on pühendatud Saksamaa, aga ka mitmed linnad, teiste hulgas näiteks Brüssel.

Seega oli keskajal mihklipäev suur usupüha. Paljudes Euroopa maades langes see lõikuse ajale. Tekkisid mihklipäevaga seotud traditsioonid. Traditsioonid ja tegevused lähtusid maarahva tõekspidamistest ja töökalendrist. Mihklipäevaga lõppes välitööde periood, algasid tubasemad tegevused, lõpetati lepingud seniste sulaste ja töölistega.
Mihklipäevaks tehti lihatoite (lammas), keedeti kaale ja naereid, küpsetati karaskit ja pirukaid. Algas pulmaperiood, mis kestis kolmekuningapäevani. Mihklilaadad olid au sees.  Sammuti ennustati sellel päeval, et kuidas loomad talve üle elavad, Eestis on paiguti levinud ka mihklisantide komme. Need käisid ande nõutamas ja hea õnne korral selle jätku soovimas. Viimastel aastatel on koolides ja lasteaedades mihklipäeva taas tähistama hakatud, peetud laatasid, valmistatud kompositsioone sügisandidest.

Kaunist Inglite Püha kõigile!

Allikas: Internet

 

Pixelmedia